Miks meie peres koduõpe?

juuni 16, 2017 0 Permalink 5

K

oduõppe järjekordne aasta on seljataha jäänud. Vanema poisiga sai lõpetatud 2. klass ja vanema tüdrukuga olime koduõppel 4. klassi viimase poolaasta.

Paljud küsivad minult, et miks koduõpe?

Siin all on hea video, mis ühtiks minu vastusega ja nägemusega, aga mida veel tahaksin rõhutada, on sotsiaalne aspekt. Esimese asjana koduõppe kohta mainitakse ja küsitakse just seda, et kas siis lapsed ei jää sotsiaalselt millestki ilma.

Nii palju, kui mina olen kokkupuutunud koolidega (nii tava- kui ka erakoolid), siis minu arvates (ma ei väida, et see nii on igas klassis ja koolis täienisti onm aga minu arvamus üldpildis) on koolides tihti sotsiaalses osas KULTUURITUS! Sotsiaalne kultuuritus!

Seda osa, mida mina sotsiaaluses väga tähtsaks ja elus toimetulemiseks vajalikuks pean, tänapäeval koolis ei õpetata, kui siis möödaminne – olenevalt õpetajast. Iga laps on koolis isenägu, tuues kaasa need sotsiaalsed oskused, mida kodust kaasa antud – ja see üldpilt on väga kirju.

Mida täpsemalt ma siis peaksin soovima, et laps koolist sotsiaalses osas endale harjumuseks kujundaks?
Kas seda, kuidas kiusamine käib, norimine, halvustamine ja pidev kriitika, valetamine, enda pidev võrdlemine teistega, teistele meelejärgi püüdlemine, heakskiidu otsimine, jne.. Milleks, kellele see kasulik on?

Sotsiaalse poole arendamisel keskendun ma sellele, et lapses endas kujuneks välja soov ja tahtmine:
+ olla aus
+ olla õiglane
+ empaatiliselt suhestuda
+ osata kuulata
+ enda mõtteid ja tundeid julgelt väljendada
+ olla tolerantne
+ olla teistega arvestav
+ olla viisakas
+ osata läbirääkimisi pidada
+ kompromisse teha
+ olla mina ise
+ jne

Seniks, kuni see ei ole lapses endas väljakujunenud soov või tahtmine, teeb ta seda kellegi teise tahtmise järgi ning see ei ole püsiv harjumus.

Aga minu ajal koolis ja ka tänapäeval näen, et vähe keskendutakse sellele, et lapses oleks endal see mõistmine MIKS need asjad on olulised? Miks peab üks inimene teisesse hästi suhtuma, miks me tahame teist inimest kuulata ja kuidas ennast ning oma soove väljendada, jne?

Koduringis, kus on samuti väga konsentreeritud suhted, tuleb väga hästi välja sotsiaalsed aspektid. Ning lapsi õigesti suunates, saavad just tõelised sotsiaalsed väärtused harjumusteks kujundatud ning selliselt ei teki probleeme ka kodust väljaspool.
Pigem on lapsed just väga sotsiaalselt julged kontakteeruma välismaailmaga/teiste inimestega pannes end välja sellisena nagu nad tõeliselt on.

Parem on lapsi panna mõistma sügavuti sotsiaalsuse häid tavasi, kui et nõuda neilt järgima reegleid, ilma reeglite põhjuseid ja tagamaid seletamata. Kas selliselt ei harjutata mitte robotlikku käsutäitmist?!
Ja kui laps söendab küsida, et miks ma pean seda või teist nii tegema, antakse rohkem tühjasi vastuseid – “Sest see on viisakas”. Võib-olla laps ei teagi, mis on viisakus!?
Igatahes tuleks reeglite tagamaid lastele rohkem seletada, nii kodus kui ka koolis.

Jägnev video andis nii palju motivatsiooni ja rõõmutuhinat, et tahaks juba järgmise aasta koduõppe perioodi ettevalmistama hakata.

Kuidas laps näeb muretsejat?!

september 18, 2016 0 Permalink 16

Laps: “Ema sa ei pea olema nagu tamm.”

Ema: “Mis tamm?”

Laps: “No sa oled nagu selline kõva sein ja arvad, et sa pead kõik vee kinni hoidma. Aga sa ei pea!”

Ema: “Ma ei sa aru, mis sa mõtled!?”

Laps: “Ma näen, et sa ei ole pehme ja rõõmus. Su keha on kange ja su mõtted on ka kanged. Ma arvan, et sa muretsed ja siis tahad kõik asjad enda sees korda saada, aga kui sa selline kange oled ja kõike kinni hoiad enda sees, siis ei saa midagi paremaks minna. Kui sa kange oled ja muretsed, siis ei saa sinu seest välja voolata üks nähtamatu jõud, mis paneb asjad elus liikuma.”

Ema: “Aa, sa arvad, et ma olen nagu veetamm?!”

Laps: “Jah! Su näos ei ole sellepärast ka nii palju rõõmu kui võiks. Sa ei peaks kõike endasse kuhjama ja tugev olema. Veetamm ka ei jõua igavesti kõike vett enda taga hoida. Ega ma ei saagi aru, miks neid veetammi tehakse. Aga sina, emake!!! Miks sa koormad ennast asjadega, millel on juba lahendus olemas?!”castelo-de-bode-dam1

Ema: “Kuidas on olemas? Mul on jah, palju asju, millele pean mõtlema ja planeerima, aga kui mul oleks juba lahendus olemas, siis ma ju ise ka ei tahaks nii palju end vaevata.”

Laps: “Kui sa ei oleks oma kehaga nagu veetamm ja laseksid elul enda ümber ja sees vabamalt voolata, siis sul oleks endal ka lõbusam seda kõike kaasa teha. Sinust saaks siis hoopis nagu paat ning selliselt sa õpid, milline see vool on ja kuidas selle abil jõuda sinna, kuhu soovid. Ja kõike, mida sa endaga kannad, kannab endas ka vool – nii õpid raskeid asju lubama hoopis veevoolul kanda, või mida üldse vaja pole, vajub põhja. Selliselt võiksid lihtsalt minna sinna, kuhu vesi voolab. Vool viib sind alati lahendusteni. Praegu sa arvad, et sul tuleb kõik üksi välja mõelda, aga seda on küll keegi sulle valetanud!

No näiteks, kui sa vaatad lendavat lindu, siis lind väsiks palju kiiremini, kui ta tuult üldse ei kasutaks. Või näiteks kala: kala ei saaks üldse ujuda, kui ta ei oleks ümbritsetud veega. Lind ja kala mõlemad ei saaks ainult oma oskusi kasutades, teha seda, milleks nad on loodud.
Sina, ema, peaksid ka samamoodi hakkama mõtlema. Lahendused ongi juba selles õhus või vee voolus.”

Ema: “Ja mis see “vool” siis minu elus on?”

Laps: “Vool on see, mida sina ei mõtle välja, vaid mis lihtsalt juhtub või on su ümber. Tuleb lasta juhtuda asjadel, et me saaksime näha, miks see meile kasulik on. Ja kui sa selle selgeks saad, siis võid samamoodi lennata nagu lindki. Lind lihtsalt teab, et ta peab oskama tuulega koos lennata, et jõuda sinna, kuhu ta soovib.”

Ema: “Aga kas ma ise ei peaks enda elu puudutavate küsimuste üle mõtlema? See on ju ikkagi minu elu ja minu plaanid?”

Laps: “Jah, ikka pead sina ka mõtlema. Sina pead välja mõtlema kuhu sa minna tahad. Nagu lindki, kes lendu tõuseb, on ennem välja mõelnud suuna, kuhu minna tahab. Aga see, kuidas ta sinna täpselt jõuab selgub alles siis, kui ta õhus on.”

Ema: “Ma usun, et ma saan aru, mis sa mõtled. Aga kuidas sina seda kõike tead?”

Laps: “See on lindude ja loomade ja kõigi tarkus. Sinu tarkus ka, sa oled selle lihtsalt ära unustanud. Kui sa loodust vaatad, siis seal on kõik kirjas – kõik elu kohta.”free_as_a_bird

Tunnistussalm pojale

juuni 9, 2016 0 Permalink 7

I

klass lõpetatud ja kooliaasta kaunite tunnete saatel minna lastud.

Nagu waldorfkoolides kombeks, saab iga I klassi lõpetaja endale tunnistussalmi, mis teda kõnetab. See salm jääb last kandma suveks ja järgnevaks õppeaastaks.

Päikesepaistelisel päeval kõhuli murul lebades sündis pojale tema esimene tunnistussalm:

IMG_1044 copy

“Sügavsinine ruum, milles tähtede meri,

peegeldub mu silmis ja kannab mu veri.

Tunnen endasse ulatuvat jõudu,

mis põksuma panna võib südameid.

Tõusen pulbitsevalt pinnale kui allikas,

mis kaugustesse pürgib.

Olen siin! Olen juba kohal!

Voolates kurvid ma läbin, kivid ületan.

IMG_1045 copyJätan jälje ka sängi, mis mind sületand.

Tõusev tuul mind pinnale kutsub,

janune suu mind neelab – ma ei keela,

sest tean, et on aeg leida end taas.

Nii hundi kehas metsa ma sööstan;

veel kuu poole ulun,

sest sa ju tead: tuleb talv,

kus eredaima tähe alla sünnin.

Jah! Nüüd ma sünnin näha end kõikjal! “

Moona 06.2016

“Kuri emme” põhjus

veebruar 9, 2016 0 Permalink 5

M

iks ma selle, enda jaoks teravast teemast rääkiva artikli avaldan?

Põhjus on see, et ma ei taha jätta muljet nagu mul on kõik lastekasvatusega seoses supper hästi ja tulen kõigega suurepäraselt toime. Sest see ei ole nii ja ma soovin lugejatega jagada mitmesuguseid hetki oma elust – ilusaid kui ka valusaid.

Selline on ju tõelisus! Näiteks, jah, ma võin olla meigitud, kenades riietes, naeratava näoga, aga teisel korral võin sama vabalt olla ka meigita, magamata näoga, mugavate retuuside ja lohvakil pluusiga, juuksed soengust lahti vajununa… Need mõlemad olen mina, lihtsalt erinevad hetked mu elust, aga mina olen ikka mina kõige selle toimuva all. Ja selline on mu elu…tõelisena.

“Ma tahan rääkida, millega olen eriti viimastel kuudel maadelnud.

Märkasin, et mu suhtlemine pojaga ei olnud alati selline, nagu ma tegelikult südamest soovisin. Ja see loomulikult häris mind ja ma ei osanud midagi teha: ei osanud muutusi sisse tuua või endas uusi harjumusi luua. Endiselt suutis poeg minus vajutada “nuppe”, mis vana harjumuse esile tõi.”

- Nii algab mu viimati avalikustatud mõttelend, mida saad lähemalt lugeda siit.

Kuidas mõista lapsevanemaks olemise sügavamat mõtet?

mai 17, 2015 0 Permalink 7

parenting_op

S

oovin Teiega jagada kosutust, selgust ja nii palju helgust andvat videoseeriat, kus Dr. Shefali Tsabary oskab väga puhtamõtteliselt edastada infot ja tõde lapsevanematele. Lihtsalt nii ilus on kuulata, vaadata ja tunda!

Soovin, et saaksite kõigest osa ja igaüks leiaks videoseeriast just selle vastuse, mida vajate.

Kõik, mis ta räägib ei ole ainult lapsevanematele, vaid kõigile, kes tahaksid iseend ja oma elu paremini mõista!

Iga video seal seerias väärib vaatamist! Miks mitte asendada seda mõne seriaali osaga, millele alati aega leitakse. ;)

Video SIIN

 

Uus režiim: ei ettekäänetele!

aprill 8, 2015 0 Permalink 15

Mulle meeldib mu uus režiim – NO EXCUSES! Ehk siis – mitte mingeid ETTEKÄÄNDEID!

Kui hakata jälgima, kui palju me endile ettekäändeid otsime erinevate eesmärkide poole pürgimisel ja asjade ära tegemisel, siis see tulemus, mida mina avastasin, oli hirmutav!

Olgu siis eesmärgiks näiteks mõne vajaliku tegevuse ärategemine, toitumisharjumuse muutmine, kehaline aktiivsus või mingi muu enesearengut puudutav saavutus, kuhu pürgid, et täita oma unistust.

Selle aasta alguses mulle aitas!

Ma võtsin vastu otsuse, et ei taha kuuldu ühtegi ettekäänet, et edasilükata tulemusi ja eesmärke, mida tean, et kavatsen niikuinii saavutada.
Üllatav, kui mitmes valdkonnas ma enesele vabandusi välja mõtlesin, et veel üks päev oma mugavustsoonis kössitada ja mitte oma elu kujundamist täie tõsidusega võtta.

Kõik liigub tagasi eneseväärikuse, -austuse ja -armastuse juurde.

Kas ma armastan end piisavalt? Kas ma kohtlen ennast selliselt, nagu ma tõeliselt tahaksin? Kas ma armastan oma keha, käitumist, mõtteviisi? Ja kui, siis kas ma kosutan oma keha ja vaimu elutervete harjumustega?

Ja isegi teades, et ma mingil määral seda juba teen, tahan alati oma võimete piiri laiendada.

Ma usun, et elujõulise, vitaalse, terve keha, hinge ja vaimu toetamiseks peaks iga päev mingit kehalist aktiivsust tegema: jooks, kiirkõnd, mõni lemmik treeningvorm (tantsimine, yoga, pilates jmt.), tarbima võimalikult palju värsket (töötlemata) toiduaineid, jooma piisavalt värsket (võimalusel elavat) vett ja vähemalt 10min meditatsiooni, et säilitada hea kontakt iseendaga.

Teadmisest üksi on loomulikult vähe – teha tuleb! :)

Näiteks olen ma otsustanud, et aitab mugavatest vabandustest seoses oma keha eest hoolitsemisega. Olen ise kasutanud ja teisi kuulnud kasutamas järgnevaid vabandusi: mul pole aega trennis käia või keegi ei saa lapsi samal ajal vaadata. Ma ei tea, kuidas ja mida teha, et keha vormis hoida – keegi pole õpetanud. Ma olen pidevalt liiga väsinud, et trenni teha. Mul on nii palju teisi tähtsaid asju vaja teha.

Haahh! Ja huvitav, M∞na, millal sul siis aega tekib? Ja kui praegu selleks aega ei leia, kas siis arvad, et 5-10 aasta pärast on tingimused lihtsamad?
küsisin ma endalt.

See aeg tekib siis, kui hakkan tegema. Ja nii oligi. Hakkasin hommikul varem üles ärkama, et enda kehale näidata, kuidas ma austan ja olen tänulik, et mul on terve keha.

Nüüdseks on sisse harjunud selline režiim:

-> ärkan koos vanema tütrega;

-> valmistan hommikusmuuti, pudru tütrele; saadan ta kooli;

-> ärkavad teised lapsed, kellele annan smuutit, esimese nälja kustutamiseks;

-> ise alustan treeningharjutustega (midagi tantsulist/venitus ja jõuharjutused/yoga, “om”, väike meditatsioon);

-> alustan päeva mõnusa smuutiga (2 mu lemmikretsepti jagasin kõigile uudiskirjaga liitunutele ;) )

-> alates aprillist olen püüdnud vähemalt korra päevas paljajalu õues murul seista, jalutada, joosta, hüpata või hundiratast visata :) Miks? (Maandamise kohta ja selle kasulikkusest videolingid Soovitustes)

Harjutuste tegemiseks olen välja otsinud oma lemmikvideod ja muusika, kasutades youtube.com-i. Sealt võib endale igaüks leida sobivas stiilis ja raskusastmes treeningvideo, olgu selleks yoga, pilates, tantsuline liikumine või lihtsalt võimlemisharjutused (lihtsalt sisesta otsingusse märksõna ja avasta). Mõned minu lemmikud leiad SoovitusteKasulikud lingid alt.

Enamik aja on lapsed samas toas tegelevad oma mänguga või on trenni kaasatud (eriti noorem tütar, kes ikka kõhule, seljale ronida tahab ning keda mõnes harjutuses lisaraskusena kasutades saan lõbustada. Hea demo ühest kaksikute emast oma lastega siin).

Sain ka kinnitust, et kehaline aktiivsus mitte ei väsita, vaid annab just rohkem energiat.

Mida rohkem teen, seda rohkem jõuan!

Minu ülekutse: lõpetame endale ettekäänete otsimise! Hakkame elu elama nagu me seda ideaalis ette kujutame – kasvõi väikeste sammude haaval!

Väga hea oleks lugeda allpool kommentaarides Teie kogemusi! Milliseid ettekäändeid oled Sina kasutanud? Mis on aidanud Sul mugavustsoonist välja astuda? On selleks mingi moto, huvitav meetod või raamat? Jaga hetki! :)

Muutused on head…

märts 23, 2015 0 Permalink 4
Kastanist tigu

Kastanist tigu

Ü

hte minu päeva tõi rõõmu mõnus muutus. Muutus, mis toimus mänguasjade kapis. :)

Selle  muutuse ajendi ja tulemi kohta tekkis kohe nii palju mõtteid, et tahtsin kõik kirja panna.

Seda saab huviline pikemalt lugeda siit: Päris mänguasjad.

Tere!

veebruar 26, 2015 0 Permalink 12

T

äna on minu jaoks tähtis päev – olen jõudnud uue raja algusesse!

Saan enda õlale patsutada ja öelda: “Hakkama sain!”

Elavad Hetked blogi väljapanek on minu jaoks suur eneseületus. Ainuüksi mõte, et avaldan midagi nii isiklikku endast, oma mõtetest ja lastest inimestele, kes mind isegi ei tea, võttis kõhust õõnsaks.

Kuid olen tähelepannud, et just sammud, mis hirmutavad ja sunnivad mind väljuma enda mugavustsoonist, on need, mis avardavad ning toovad ellu midagi uut, edasiviivat.

Siiralt loodan, et ka teised inimesed saavad siia lehele sattudes naeratuse suule või jõudu ja selgust oma elu kujundamisel.

Lisaks enda stiimulitele on mul väga palju armsaid sõpru, kellele lastekasvatusega seotud teemad on väga päevakohased. Ja olles käinud radu, mida nemad astumas värske lapsevanemana, on mu suureks sooviks teha neile see rada nii lihtsaks ja nauditavaks, kui minu panus seda võimaldab.

Ma naudin vestlusi elulistel teemadel ja see alati avardab mõlemaid vestluspooli. Blogi on minu poolne algatus kõnelda enda nägemusest ja mõtetest. Sina, armas lugeja, oled väga oodatud enda vaateid ja mõtteid samuti siia avaldama kommenteerides ja “Meeldivust” väljendades.

Kategoorias Lapsesuu on kirjas mu laste ütlemised ja meievahelised arutelud.

Katergoorias Mõttelend leiate minu artikleid lastekasvatuse teemadel.

Soovituste all mu märkmed haiguste, käitumisnähtude ja teistel teemadel, mis veel täiendamisel.

Lapsesuu esimest postitust saate lugema minna siit: “Suur Süda”

Head lugemist!