Õpetajat “innustav” hetk

november 12, 2019 0 Permalink 2

Meie hommikusest matemaatika tunnist…
Olen just meie viimase harjutuse lahenduskäiku lahti seletamas, kui poeg (10a) ütleb: “Oota! Korraks!”
Haarab samal laual oleva raamatu ja lehitseb sealt kiiresti välja ühe pildi ja lausub: “Näe, mul on praegu täpselt sama asi.” Endal lai naeratus näol…

Minu jaoks mõjus see muidugi väga “innustavalt”.
Huvitav kaua see juba kestnud oli, kas kõik see viimane 45min?! 🤨

Pilt raamatust “Ühe äpradi päevik. Topeltrisk.”

Läätsed või oad!?

november 12, 2019 0 Permalink 0

Külaline näitab tütrele (6a), kuidas läätsesi silmast ära võetakse. Peale lühikest vaatlust küsib tütar: “Aga millal sa need oad uuesti silma tagasi paned 🤔?”

Luksus

juuli 30, 2019 0 Permalink 0

Poeg (10a): “Emme, kas oled tähelepannud, et luksuslik elu ei tähenda seda, kui palju asju sul on, vaid see, kui väheste asjadega oma elu ja kodu täidad!?”

Hääle värvid

juuni 26, 2019 0 Permalink 1

Poeg (10a) tuleb minu juurde ja sosistab: “See, kuidas ma praegu räägin, on pilt värvideta.”
Seejärel jätkab häälega rääkimist ning lisab: “Ja see, kuidas ma nüüd räägin, on pilt värvidega.”

Kolmas silm

märts 11, 2019 0 Permalink 2

Tütar 5a: “Emme! Ma arvan, et mu kolmas silm vajab puhkust.”

M∞na: “Miks sa seda arvad?”

Tütar: “Kui ma vanaema ja vanaisa juures käisin, siis lubati meil liiga palju multikaid vaadata. Mulle tundub, et kolmas silm tegi suurt tööd, et ma märkaks, mida vaatan ja et liiga palju vaatan. Ma lihtsalt ei saanud aru. Nüüd ongi mu kolmas silm megaväsinud.”

 

Õhtul voodis samal teemal:

Tütar: “Emme, nii imelik ju?! Kui ma vaatan nende kahe silmadega ülesse, siis ma näen, et miski tuleb ette, noh see kulmude koht ja edasi ma ei näe. Aga kui ma vaatan kolmanda silmaga, saan lausa selja taha vaadata.”

M∞na: “Mida sa siis enda seljataga näed, kui sa jääd täpselt sellisesse asendisse?”

Türar: “Väike-venna lutipudel on seal.”

M∞na: “On jah!”

Inglid ja mähkmed

august 8, 2018 0 Permalink 3

Olin õues puud istutamas, kui poeg (9a) hõikab:
“Emme, venna kakas!”
Mõtlen, et noh, lõpetan istutamise, siis lähen tegelen.
Jõuan tuppa. Toas oli lisaks mu mees ja vanem laps, kes mõlemad oleks sellega suurepäraselt toime tulnud – seega mine sa tea. Aga ikkagi küsin pojalt: “Kas väikevennal on diaper angel1mäku ikka veel vahetamata?” Poeg, ise pliidi ääres süüa tehes, vastab: “Muidugi! Või mis sa arvad, et mingi ingel tuli ja vahetas ta mähkme ära või?!”

Njaah…vist mitte…

Ma ei karda

september 26, 2017 0 Permalink 1

light withinPoeg (8a) lennutab väikese õe kleiti koos riidepuuga õe suunas ja ütleb, et kummitus lendab.

Lisades ka mõned teemakohased häälitsused.

Tütar (4a): “Ma ei karda. Mul on lihtsalt liiga palju valgust sees.”

Mina ja vaas

september 26, 2017 0 Permalink 0

Poeg (8a): “Ema, sellepärast ma sindhappy people ei kuulegi, et minu jaoks on see kõige tähtsam, mis minu sees toimub. Ma olen nii oma mõtetes, et ma lihtsalt ei kuule, mis väljaspool toimub. Ma panen vaasi kappi ja kapi uksed kinni. Kõik väljaspool mind on see vaas. Ja panen selle kappi ja siis ma saan keskenduda sellele, mis mu sees on – mu mõtted ja kõik huvitav.”

Abikäsi

september 20, 2017 0 Permalink 1

Kõnnin tütrega (3a) trepist üles. Tal on seljas maani seelik. b38ec3f05938fad07daea18afd3d5cb6Näen, et trepi astmeid kõndides on oht, et jalga tõstes takerdub jalatsi nina ta seelikuserva ja on ju igati kombekohane trepist kõndides tõsta pika seeliku serva. Tütrel on käes oma pinal ja veel muudki. Mina, kõndides ta selja taga, sirutan külje pealt käe ta seeliku serva hoidma.

Tütar (siiralt südamliku häälega): “Suur tänu! ... Teener.”

 

Meie teineteisele

september 18, 2016 0 Permalink 3

Hommikul voodis kaisutades paneb laps kaks kätt mu põskedele ja ütleb: “Emme, meie olemegi teineteise armastus.” Pisem tütar (2.5a)

Kuidas laps näeb muretsejat?!

september 18, 2016 0 Permalink 17

Laps: “Ema sa ei pea olema nagu tamm.”

Ema: “Mis tamm?”

Laps: “No sa oled nagu selline kõva sein ja arvad, et sa pead kõik vee kinni hoidma. Aga sa ei pea!”

Ema: “Ma ei sa aru, mis sa mõtled!?”

Laps: “Ma näen, et sa ei ole pehme ja rõõmus. Su keha on kange ja su mõtted on ka kanged. Ma arvan, et sa muretsed ja siis tahad kõik asjad enda sees korda saada, aga kui sa selline kange oled ja kõike kinni hoiad enda sees, siis ei saa midagi paremaks minna. Kui sa kange oled ja muretsed, siis ei saa sinu seest välja voolata üks nähtamatu jõud, mis paneb asjad elus liikuma.”

Ema: “Aa, sa arvad, et ma olen nagu veetamm?!”

Laps: “Jah! Su näos ei ole sellepärast ka nii palju rõõmu kui võiks. Sa ei peaks kõike endasse kuhjama ja tugev olema. Veetamm ka ei jõua igavesti kõike vett enda taga hoida. Ega ma ei saagi aru, miks neid veetammi tehakse. Aga sina, emake!!! Miks sa koormad ennast asjadega, millel on juba lahendus olemas?!”castelo-de-bode-dam1

Ema: “Kuidas on olemas? Mul on jah, palju asju, millele pean mõtlema ja planeerima, aga kui mul oleks juba lahendus olemas, siis ma ju ise ka ei tahaks nii palju end vaevata.”

Laps: “Kui sa ei oleks oma kehaga nagu veetamm ja laseksid elul enda ümber ja sees vabamalt voolata, siis sul oleks endal ka lõbusam seda kõike kaasa teha. Sinust saaks siis hoopis nagu paat ning selliselt sa õpid, milline see vool on ja kuidas selle abil jõuda sinna, kuhu soovid. Ja kõike, mida sa endaga kannad, kannab endas ka vool – nii õpid raskeid asju lubama hoopis veevoolul kanda, või mida üldse vaja pole, vajub põhja. Selliselt võiksid lihtsalt minna sinna, kuhu vesi voolab. Vool viib sind alati lahendusteni. Praegu sa arvad, et sul tuleb kõik üksi välja mõelda, aga seda on küll keegi sulle valetanud!

No näiteks, kui sa vaatad lendavat lindu, siis lind väsiks palju kiiremini, kui ta tuult üldse ei kasutaks. Või näiteks kala: kala ei saaks üldse ujuda, kui ta ei oleks ümbritsetud veega. Lind ja kala mõlemad ei saaks ainult oma oskusi kasutades, teha seda, milleks nad on loodud.
Sina, ema, peaksid ka samamoodi hakkama mõtlema. Lahendused ongi juba selles õhus või vee voolus.”

Ema: “Ja mis see “vool” siis minu elus on?”

Laps: “Vool on see, mida sina ei mõtle välja, vaid mis lihtsalt juhtub või on su ümber. Tuleb lasta juhtuda asjadel, et me saaksime näha, miks see meile kasulik on. Ja kui sa selle selgeks saad, siis võid samamoodi lennata nagu lindki. Lind lihtsalt teab, et ta peab oskama tuulega koos lennata, et jõuda sinna, kuhu ta soovib.”

Ema: “Aga kas ma ise ei peaks enda elu puudutavate küsimuste üle mõtlema? See on ju ikkagi minu elu ja minu plaanid?”

Laps: “Jah, ikka pead sina ka mõtlema. Sina pead välja mõtlema kuhu sa minna tahad. Nagu lindki, kes lendu tõuseb, on ennem välja mõelnud suuna, kuhu minna tahab. Aga see, kuidas ta sinna täpselt jõuab selgub alles siis, kui ta õhus on.”

Ema: “Ma usun, et ma saan aru, mis sa mõtled. Aga kuidas sina seda kõike tead?”

Laps: “See on lindude ja loomade ja kõigi tarkus. Sinu tarkus ka, sa oled selle lihtsalt ära unustanud. Kui sa loodust vaatad, siis seal on kõik kirjas – kõik elu kohta.”free_as_a_bird

Nagu pühitud…

märts 31, 2016 0 Permalink 4

Poeg: “Moona,  kas tead, kus me eile käisime?”

M∞na: “Keila-Joal jalutamas.”

Poeg: “Jah! Ja tead, mis seal oli?! Seal oli täielik tühjus, kedagi teist ei olnud. Nagu oleks hiiglane harjaga kõik minema pühkinud.”

31.03.2016

Meeste hoolitsus

veebruar 9, 2016 0 Permalink 6

M∞na: “Vaata oma käsi ja küüsi! Mehed peavad ka oma käte eest hoolitsema!”

Poeg (6a): “Jah, samamoodi nagu oma kõhu eest!” Ja patsutab rahuolevalt oma kõhtu, olles just söögilauast tulnud.

16.10.2015

Aga ümbert on suur

veebruar 9, 2016 0 Permalink 7

seedritükkVanem tütar (9a): “Ema, kas sa usud ka, kui palju üks väike puu tükk saab rõõmu teha?!

Mul tuli kohe nii palju rõõmu, kui selle sain. Käisin mitu korda issil järel ja ütlesin: “Aitäh, et sa mulle selle tõid!”.”

Poeg (6a): “See pole ju lihtsalt väike puu tükk.”

Tütar: “No on ju väike puust tükike.”
Poeg: “Jah, puutükk on väike, aga ümbert on ju suur!”

18.11.2015

Kelle süü?

veebruar 9, 2016 0 Permalink 6

Lapsed söövad ja arutavad…

“Meil ikka veab, et meil on selline kodu ja saame head sööki süüa. Kodu ümber on loodust ja saame õues mõnusalt mängida.”

Poeg: “Mõned lapsed mängivad seal iPadis ja kui enam ei saa, hakkavad kohe jonnima, sest nad on harjunud ainult seal mängima ning ei oska enam midagi muud mõelda. Aga meie vanemad ei luba ja nüüd oskamegi loodusega mängida.”
Vanem tütar: “Me vennaga saime ikka hea pere – siin saab turnida! Näiteks vanavanemate juures tihti kardetakse, et me kukume või saame haiget. Ja siis ei saagi üldse põnevust ronimisega.”
Poeg: “Ja veel näiteks vaata siis, kui ma käisin seal Poisi (nime asendus) sünnipäeval, siis see Poiss lükkas mind täiesti niisama möödaminnes vastu seina. Mina küll ei taha enam ta sünnipäevale minna, sest ta lükkas ja on nii mürakas – teeb koguaeg haiget.”
M∞na: “Kas see on Poisi süü, et ta selline on? Et teada ei õpetatud paremini teistega käituma?”
Vanem tütar: “Ei, tema ema ja isa süü.”syydi
M∞na: “Aga kas see on selle ema ja isa süü, et nende ema ja isa neile ei õpetanud, millist käitumist oma lapsele õpetada?”
Vanem tütar (suu kisub naerule): ”Ei! Nende vanemate. Noh, nende perekonnast tuleb, siis nende süü.”
M∞na: “Aga näiteks, oletame, et kunagi oli 2 peret: üks pere, kes teadis, kuidas lapsi kasvatada ja teine pere, kes ei teadnud, siis kelle süü see oli?”

Vanem tütar (mõtisklevalt): “No jah. Siis nende süü, kes ei teadnud. Nad oleks pidanud minema küsima selle pere käest, kes teadis.”
M∞na: “Aga võib-olla küsisid, aga teine pere ei õpetanud.”
Vanem tütar: “Siis on mõlemad süüdi. Need, kes teavad peaksid teistega oma tarkusi jagama, aga need, kes ei oska, peaksid siis kuulama ja õppima. Muidu ei oska hiljem nende lapsed ja nende laste lapsed pärast õigesti elada ja siis on kahju. Ja kindlasti on sellel perel, kes seda ei osanud midagi head õpetada teisele perele. Kõik peaks toimuma nii, et ei süüdistata, vaid üritatakse nagu koos asi korda teha, koos arutada asjadest ja kõik paremaks teha.”
M: “Ma mõtlen ka, et ka praeguses maailmas ja erinevates peredes, saab teinetest aidata, et kokkuvõttes oleks kõigil koos siin maailmas hea elada.”
S: “No, siis ma ikka lähen veel selle Poisi sünnipäevale.”

Mõtete kasvatamine

veebruar 9, 2016 0 Permalink 1

Vanem tütar: “Emme, ma näringi nüüd toitu palju hoolikamalt. Ma kasvatasin seda ja nüüd näringi kauem. Ma üldse ei pidanud söögi ajal sellele mõtlema, see lihtsalt ise juhtus juba nii.”
M∞na: “Mida sa kasvatasid?”
Vanem tütar: “Sa ju mõned päevad tagasi rääkisid, et söögi ajal on oluline kaua ja hoolikalt toit läbi närida, siis ma pärast jäin selle peale kauaks mõtlema ja nii ma kasvatasin seda mõtet, et peab hoolikalt närima. Pärast kasvatamist hakkaski keha kohe selle järgi ise tegema.”

12.2015

Head mõtted on sassis

oktoober 27, 2015 0 Permalink 2

Poeg (5a): “Ma näen, et mul on selline valge sein siin ees. (osutab otsmikule) Ja seal taga on kastid, kus sees on head mõtted. Halvad mõtted on seal taga. (näitab pea tagumist külge) Seal kastide sees on kõik halvad mõtted. Halvad mõtted ei saa heade juurde, sest seal vahel on selline hästi tugev sein, mida ei saa üldse lõhkuda. Ma ise valin, mis mõtted kastidesse saavad minna.”

11.03.2014

Poeg: “Aa, emme! Ma tean, miks mu pea valutab. Mu head mõtted on sassis ja need kastid lendavad seal ringi. Ja see panebki pea valutama.”

15.03.2014

Soovid meie tegemistega sammu pidada?

Ole kaaslaseks sellel retkel ja saa osa meie uusimatest juttudest ja artiklitest!

Liitu meie uudiskirjaga!

Meie spämmi ei saada - mitte kunagi! ;)

Bitnami