Ma ei karda

september 26, 2017 0 Permalink 0

light withinPoeg (8a) lennutab väikese õe kleiti koos riidepuuga õe suunas ja ütleb, et kummitus lendab.

Lisades ka mõned teemakohased häälitsused.

Tütar (4a): “Ma ei karda. Mul on lihtsalt liiga palju valgust sees.”

Mina ja vaas

september 26, 2017 0 Permalink 0

Poeg (8a): “Ema, sellepärast ma sindhappy people ei kuulegi, et minu jaoks on see kõige tähtsam, mis minu sees toimub. Ma olen nii oma mõtetes, et ma lihtsalt ei kuule, mis väljaspool toimub. Ma panen vaasi kappi ja kapi uksed kinni. Kõik väljaspool mind on see vaas. Ja panen selle kappi ja siis ma saan keskenduda sellele, mis mu sees on – mu mõtted ja kõik huvitav.”

Abikäsi

september 20, 2017 0 Permalink 0

Kõnnin tütrega (3a) trepist üles. Tal on seljas maani seelik. b38ec3f05938fad07daea18afd3d5cb6Näen, et trepi astmeid kõndides on oht, et jalga tõstes takerdub jalatsi nina ta seelikuserva ja on ju igati kombekohane trepist kõndides tõsta pika seeliku serva. Tütrel on käes oma pinal ja veel muudki. Mina, kõndides ta selja taga, sirutan külje pealt käe ta seeliku serva hoidma.

Tütar (siiralt südamliku häälega): “Suur tänu! ... Teener.”

 

Meie teineteisele

september 18, 2016 0 Permalink 2

Hommikul voodis kaisutades paneb laps kaks kätt mu põskedele ja ütleb: “Emme, meie olemegi teineteise armastus.” Pisem tütar (2.5a)

Nagu pühitud…

märts 31, 2016 0 Permalink 3

Poeg: “Moona,  kas tead, kus me eile käisime?”

M∞na: “Keila-Joal jalutamas.”

Poeg: “Jah! Ja tead, mis seal oli?! Seal oli täielik tühjus, kedagi teist ei olnud. Nagu oleks hiiglane harjaga kõik minema pühkinud.”

31.03.2016

Meeste hoolitsus

veebruar 9, 2016 0 Permalink 4

M∞na: “Vaata oma käsi ja küüsi! Mehed peavad ka oma käte eest hoolitsema!”

Poeg (6a): “Jah, samamoodi nagu oma kõhu eest!” Ja patsutab rahuolevalt oma kõhtu, olles just söögilauast tulnud.

16.10.2015

Aga ümbert on suur

veebruar 9, 2016 0 Permalink 5

seedritükkVanem tütar (9a): “Ema, kas sa usud ka, kui palju üks väike puu tükk saab rõõmu teha?!

Mul tuli kohe nii palju rõõmu, kui selle sain. Käisin mitu korda issil järel ja ütlesin: “Aitäh, et sa mulle selle tõid!”.”

Poeg (6a): “See pole ju lihtsalt väike puu tükk.”

Tütar: “No on ju väike puust tükike.”
Poeg: “Jah, puutükk on väike, aga ümbert on ju suur!”

18.11.2015

Kelle süü?

veebruar 9, 2016 0 Permalink 6

Lapsed söövad ja arutavad…

“Meil ikka veab, et meil on selline kodu ja saame head sööki süüa. Kodu ümber on loodust ja saame õues mõnusalt mängida.”

Poeg: “Mõned lapsed mängivad seal iPadis ja kui enam ei saa, hakkavad kohe jonnima, sest nad on harjunud ainult seal mängima ning ei oska enam midagi muud mõelda. Aga meie vanemad ei luba ja nüüd oskamegi loodusega mängida.”
Vanem tütar: “Me vennaga saime ikka hea pere – siin saab turnida! Näiteks vanavanemate juures tihti kardetakse, et me kukume või saame haiget. Ja siis ei saagi üldse põnevust ronimisega.”
Poeg: “Ja veel näiteks vaata siis, kui ma käisin seal Poisi (nime asendus) sünnipäeval, siis see Poiss lükkas mind täiesti niisama möödaminnes vastu seina. Mina küll ei taha enam ta sünnipäevale minna, sest ta lükkas ja on nii mürakas – teeb koguaeg haiget.”
M∞na: “Kas see on Poisi süü, et ta selline on? Et teada ei õpetatud paremini teistega käituma?”
Vanem tütar: “Ei, tema ema ja isa süü.”syydi
M∞na: “Aga kas see on selle ema ja isa süü, et nende ema ja isa neile ei õpetanud, millist käitumist oma lapsele õpetada?”
Vanem tütar (suu kisub naerule): ”Ei! Nende vanemate. Noh, nende perekonnast tuleb, siis nende süü.”
M∞na: “Aga näiteks, oletame, et kunagi oli 2 peret: üks pere, kes teadis, kuidas lapsi kasvatada ja teine pere, kes ei teadnud, siis kelle süü see oli?”

Vanem tütar (mõtisklevalt): “No jah. Siis nende süü, kes ei teadnud. Nad oleks pidanud minema küsima selle pere käest, kes teadis.”
M∞na: “Aga võib-olla küsisid, aga teine pere ei õpetanud.”
Vanem tütar: “Siis on mõlemad süüdi. Need, kes teavad peaksid teistega oma tarkusi jagama, aga need, kes ei oska, peaksid siis kuulama ja õppima. Muidu ei oska hiljem nende lapsed ja nende laste lapsed pärast õigesti elada ja siis on kahju. Ja kindlasti on sellel perel, kes seda ei osanud midagi head õpetada teisele perele. Kõik peaks toimuma nii, et ei süüdistata, vaid üritatakse nagu koos asi korda teha, koos arutada asjadest ja kõik paremaks teha.”
M: “Ma mõtlen ka, et ka praeguses maailmas ja erinevates peredes, saab teinetest aidata, et kokkuvõttes oleks kõigil koos siin maailmas hea elada.”
S: “No, siis ma ikka lähen veel selle Poisi sünnipäevale.”

Mõtete kasvatamine

veebruar 9, 2016 0 Permalink 1

Vanem tütar: “Emme, ma näringi nüüd toitu palju hoolikamalt. Ma kasvatasin seda ja nüüd näringi kauem. Ma üldse ei pidanud söögi ajal sellele mõtlema, see lihtsalt ise juhtus juba nii.”
M∞na: “Mida sa kasvatasid?”
Vanem tütar: “Sa ju mõned päevad tagasi rääkisid, et söögi ajal on oluline kaua ja hoolikalt toit läbi närida, siis ma pärast jäin selle peale kauaks mõtlema ja nii ma kasvatasin seda mõtet, et peab hoolikalt närima. Pärast kasvatamist hakkaski keha kohe selle järgi ise tegema.”

12.2015

Head mõtted on sassis

oktoober 27, 2015 0 Permalink 2

Poeg (5a): “Ma näen, et mul on selline valge sein siin ees. (osutab otsmikule) Ja seal taga on kastid, kus sees on head mõtted. Halvad mõtted on seal taga. (näitab pea tagumist külge) Seal kastide sees on kõik halvad mõtted. Halvad mõtted ei saa heade juurde, sest seal vahel on selline hästi tugev sein, mida ei saa üldse lõhkuda. Ma ise valin, mis mõtted kastidesse saavad minna.”

11.03.2014

Poeg: “Aa, emme! Ma tean, miks mu pea valutab. Mu head mõtted on sassis ja need kastid lendavad seal ringi. Ja see panebki pea valutama.”

15.03.2014

Tarkuse seos loodusega ja vastupidi

mai 29, 2015 0 Permalink 3

Poeg hilisõhtul unetult voodis ja kuulates Somnambuuli laulu “Hing”…

Poeg (5a): “Emme, kas sa tead, kuidas sa saad kõike loodust kuulda?”

M∞na: “Räägi, ma kuulan..“
Poeg: ”Sa pead kõigepealt ennast targaks tegema. Pead ennast hästi targaks tegema ja siis su kehasse tuleb jõudu ja siis tuleb veel rohkem jõudu. Tarkus teeb keha targaks ja tarkus teeb keha tugevaks. See jõud läheb hästi suureks ja sa hakkadki kuulma kõike. Ja kui sa oled tugev, siis hakkad kuulma kõike, ja kui sa oled nõrk, siis sa nagu ei saa kuulda, siis sa oled nõrk. (näitab nõrkust väriseva vaiksema häälega, hädalise kehahoiakuga. Tugevust sirge seljaga, rind ees ja käed julges asendis kõrval.)
M∞na: “Kuidas ennast targaks teha?”
Poeg: “Kõigpealt hakka kuulama näiteks linnu laulu. Linnud hakkavad sind targemaks tegema, et kuidas veel paremani loodust kuulata. Ja näiteks, kui sa oled looduses ja on suur linnu müra – hästi palju linde laulavad koos – siis sa ei peaks kõrvu kinni panema, sest siis nad just tahavad sind targaks teha.

Ja siis, kui linnud teevad sind targemaks, siis sa pead ennast ise ka hakkama targemaks tegema, sest kui ainult teised teevad sind targemaks, siis ei saagi sa nii targaks, kui sul vaja on.

No näiteks, sa ei ole üldse arvuti ees, ega vaata telekat, või poes pole vaja käia. Kui sa vaatad, mis seal räägitakse või kirjutatakse, siis sa ei näe üldse, mis tegelikult tähtis on ja õige. Ja kui näiteks poes küsid minult, et kas sa poeg seda mänguasja tahad, siis ma hakkan nüüd “Ei” ütlema, sest see poe mänguasi ei tee mind targaks! Sest muidu ma vaatan seda mänguasja ja ütlen: “ooh, lahe!” Siis õues olles vaatan ka seda mänguasja ja üldse ei näe, mis looduses on ja linnud ei saa minuga rääkida. Ja siis võib neil väga kaua aega minna, kuni nad mu targaks saavad teha. Ma võin ise endale ka mänguasju teha.

Kui sa küsid, et kas ma näiteks halvaad tahan, siis ma ütlen ka “Ei”. Sest kõik magus ja suhkur ei tee sind üldse targaks – see on väga halb. No elektrilised asjad on isegi veel halvemad, kui magustoidud, aga magustoit on ka ikkagi hull. No näiteks võid küsida rabarberit, aga mitte suhkrut. Noh, nagu kõike looduse asju peaksid tegema.
Ja kui sa näed lille, ei pea sa teda ära noppima, sest nii, kui ta seal kasvab, teeb ta ka rõõmu.”
M∞na: “Miks elektrilised asjad hullud on?”
Poeg: “Sest nad teevad nagu niimoodi pahaks (hoiab pead kinni, ja silmad kissis uimast nägu). Ja siis viib see su kehast kõik nagu välja.”
M∞na: ”Mille viib välja?”
Poeg: “Tarkuse. See läheb nagu kehast kaugele. Ja siis pärast tuleb tagasi, kui sa enam ei ole.”
M∞na: “Aga kuidas tarkus tagasi tuleb?”
Poeg: “Pead vähemalt 2 korda loodusesse minema.”
M∞na: “Kui kauaks?”
Poeg: “No umbes pool tundi.” (Ma ei tea, kas poeg teab, kui pikk aeg see pool tundi tegelikult on.)
M∞na: “Kas on veel midagi, mis sa tahad öelda?”
Poeg: “Jah, ma käin pissil enne ära. Kui mul on pissi häda, siis mul ei tule mõtteid.” 
Poeg tagasitulles: “Vihm on ka hea. See läheb nagu läbi lindude ja maa ja läbi kõige võtab tarkuse kaasa. Ja kasvõi natukene endaplaying in the rain peale lasta vihma. Näiteks lilled, muld, linnud, sipelgad, eriti mesilased – kõik on loodus, ja nende tarkused on üksteisest läbi läinud ja on kõik koos (näitab kätega läbi-segi põimumist).  Nüüd, kui sa näed muru tükki – näed seda hästi lähedalt ja kui sa paned selle märja muru enda otsa ette, siis kõik see tarkus tuleb sinu kehasse ka.”

M∞na: “Aga nüüd sa võiksid magama minna.”

Poeg: “Jah!”

M∞na: “Aitäh sulle, Poeg!”

Poeg: “Palun!”

09.06.2014

Jumala unistus

mai 7, 2015 0 Permalink 2

Mu vend, Johannes: “Mis sa arvad, milleks kõik loodud on? Millest sina unistad?”

Poeg (5a): “Mis need unistused on?”

Johannes: “Unistused on meie väga tähtsad suured soovid, mida tahame siin elus täita.”

Poeg: “Tead, millest Jumal unistab?”

Johannes: “Noh?”

Poeg: “Et meie kõigi unistused läheksid täide.”

08.2014

 

Seotud postitus: “Kes on Jumal?”

Mis kõige rohkem teha meeldib?

aprill 8, 2015 0 Permalink 3

Poeg(5a): “Tead, mis mulle kõige rohkem teha meeldib? Elus olla. Elu on lõbus. See on nagu mäng, aga päris. Ma saan siin ise kõike teha.”

10.02.2014

Johannes (minu vend): “Miks me siin Maal ja elus üldse oleme?”
Poeg: “Sest elu on lõbus. Nagu mäng.”
Johannes: “Aga kuidas elu mängida?”
Poeg: “Sa võtad/valid mingi asja, mis sulle väga meeldib; mõtled välja mingi mängu ja hakkad seda mängima.”

21.02.2014

 

 

Kes on Jumal?

märts 9, 2015 0 Permalink 6

Mingi jutu sees mainis Tütar (7) Jumalat, mille peale ma küsisin: “Kas sa üldse tead, kes või mis on Jumal?”
Tütar: “Muidugi! Meie kõik ju!”
M∞na: “Selgita.”
Tütar: “Üks osa on taevas ka veel alles. Jumal saatis endast jupid Maale ja sellest sündisidki inimesed. Ja kui ära sureme, läheme tagasi. Siis saame uuesti ise valida, kas tahame uuesti tagasi minna Maale või mitte. Vahel, kui inimene ära sureb, võib sellest hoopis kasvada mõni puu või taim.

Mai, 2014

Kuu hiljem leidis aset selline selgitus sama teema kohta.
Tütar: “Jumal saatis jupid endast siia Maa peale. Siin need kasvavad suuremaks ja lähevad siis tagasi.”

Ja nii kasvabki Jumal – läbi meie!

Juuni, 2014

Peata lind

märts 6, 2015 0 Permalink 5

Täna kuulsin, kuidas poeg (5a) õhinal rääkis tütrele (8a): “Tead, täna lasteaias leiti peata lind ja ta üks tiib oli ka kadunud. Kass oli pea otsast hammustanud. Kasvatajad ja lapsed matsid selle linnu maha. Mina viisin ka sinna Eesti riigi lilli.” (ilmselt mõtles rukkilille)
Paus…
Tütar vaatab poega mõtlikult ja siis lausub: “No jah, mis siis on?! Vahel juhtub nii! Nad olid omavahel selle järelikult kokku leppinud, et nii juhtub – juba Suures Südames*. Lind mõtles, et ta tuleb siia Maale. Tahab selle ja selle asja ära teha ning enam ei taha olla, siis juhtub selline asi ja ta saabki tagasi Suurde Südamesse. Tal oli see kassiga kokku lepitud!”

*nimetuse Suure Südame sünnilugu siin.->

10.2014

Teistsugune naine

märts 6, 2015 0 Permalink 5

Esimene tütar (7a): “Ema, täna me õppisime üheksanurkset tähte joonistama. Kas tahad näitan pärast sulle ka?”

M∞na: “Jah, võiks küll. Ma vist ei õppinudki seda koolis.”

Tütar: “Kas tõesti?!?” suurte silmadega. Siis hetkeks mõtleb sügavalt pilk õue suunatud ning lausub: “Minust saab siis hoopis teistsugune naine ju!!”

2014a

Põnevam kui tevavflon

märts 4, 2015 0 Permalink 3

Poeg: “Ma tahan endale ka tevavfloni.”
Tütar: “Miks sa tahad endale telefoni?”
Poeg: “Ma nägin, kuidas üks tüdruk mängis seal mingit mängu, niimoodi nuppudega.”
Tütar: “Sa võid ju oma mängutelefoni nuppudega mängida.”
Poeg: “Ei! Ma tahan ka niimoodi mingi asja sees päriselt mängida.”
Tütar: “No, mängi siis enda keha sees oma mõtetega. See on palju põnevam. Ja see on päriselt.”

24.03.2014

 

Mõista, mõista, mis see on?

veebruar 26, 2015 0 Permalink 2

questionmark_s(Õues jalutamas)

Poeg (4): “Emme, kes need nahast valged on?”

M∞na: “Keda sa mõtled? Meid? Et valge nahaga?”

Poeg: “Ei! Nad on nagu sellised valge juustega nahast.”

M∞na: “Mhh!!?? Kas sa mõtled mingeid inimesi?”

Poeg: “Ei! Näe, vaata see, seal – selline valge juustega nahast lind?”

Näitab kajakat.

10.07.2013