Mis siis kui…?

veebruar 9, 2016 0 Permalink 1

See on väga paindlik ja loovust arendav mäng nii vanemale kui ka lapsele.

Lisaks saab selle mängu käigus õpetada viisakust, veidrates olukordades toimetulekut, abivalmidust, eneseväljendust, enesekaitset jpm.

Sobib mängimiseks peaaegu, et igal pool, kus vestelda saab: autosõidul, kodus, õues, rattasõidul, jne.

Tegemist on ikkagi mänguga ja suhtumine võiks olla ka mänguline. Mõnikord võib mõne teema arutamine olla hirmutav nii vanemale kui ka lapsele, seepärast on mängulise kerguse säilitamine oluline, et vajalikud asjad saaks edastatud, aga emotsionaalselt hirmu vmt lapsesse ega vanemasse endasse ei jääks.

Sobiv vanus: alates arutlemise tasemele jõudnud rääkimisoskusega lapsest.

Õpetus:

Vali sobiv eesmärk, millele mängus keskendutakse. Võib ka kõiki olukorra teemasi segamini kasutada, aga pigem soovitan alguses ühte teemat käsitlevaid küsimusi.

  • Viisakus
  • Veidrad olukorrad
  • Abivalmidus
  • Toimetulek
  • Esmaabi
  • (teiepoolsed ideed täiendamiseks?)

Küsimist võib alustada umbes nii:

“Mis teed siis, kui oled poes ning kogemata tagurdad ajutiselt üles seatud riiuli otsa ja see ümber kukub?”

Veendu, et laps saaks läbi mõelda kõik detailid: kelle poole pöördub; kuidas ja mida täpselt ütleb; kui miskit katki läheks, mis siis? jne.

“Mis sa täpselt ütled, kui keegi astub sulle poes ligi ja ulatab su kinda, mis hetk tagasi oli sul märkamatult maha kukkunud?”

“Mis teed, kui tuled koju ja maja uks on lukus, võtit pole ja meie oma telefonidele ei vasta?”

“Mis teed, kui rongis, kus on palju rahvast astub keegi su jalale ja sul on väga valus. See inimene märkab, et sa “ai” ütlesid, aga ta käskis sul endal kaugemale minna. Kuidas lahendad selle olukorra nii, et sa pärast tunneksid ennast hästi ja tead, et ka teine inimene ei tunne pahameelt?”

“Mis teed, kui avastad, et oled väljunud bussis/rongis üks peatus varem/hiljem?”

“Mis teed, kui oled kodust kaugel, oma telefoni maha unustanud, aga sul on kindlasti vaja meile helistada?”

Jälgi, kelle poole ta pöörduks, kuidas sõnastab lauseid, küsimusi jne.

“Mis teed siis, kui jalutad pargis ja näed haavatud looma?”

“Mis teed siis, kui jalutad tänaval ja näed endast väiksemat last üksinda lahinal nutmas?” 

Alati lase lapsel täielikult väljendada tema versioon vastusest, ilma vahele segamata või imelikke nägusi – enda hinnangut välja näitamata. Kui on miskit vaja korrigeerida, siis võid suunata: “Võib-olla sobiks ka sellist lahendust kasutada, mis arvad? Või tuleb sul mingi veel parem mõte?”

Küsimusi võib suunata ka hoopis teistsuguse eesmärgiga mõtlemisvõime arendamiseks:

“Kui sa näed imeilusat päikeseloojangut, kuidas sa selle eest loodust tänaksid?”

“Kui sa tahaksid oksal oleva linnu tähelepanu saada, kuidas sa seda hääletult teha saaksid?”

“Kui vaatad õues jalutavat kassi ja tahaksid teda paitada, kuidas seda toast väljumata teha saaksid?”

Sellised küsimused suunavad last loovalt väljamõtlema visualiseerimisvõimete tagamaid, millede üle mõtisklemine ka lapsevanemele suuresti kasuks tuleb.

1-3 aastastele

aprill 22, 2015 0 Permalink 0

Meile pealtnäha igavad tegevused pakuvad tihti lapsele palju huvi ja kasvatavad järjepidevust harjutamaks liigutusi, mis esialgu ei õnnestu või tunduvad rasked.

Majapidamis- või WC-paberi rullist

  • võta tühi rull;
  • leia püsiv koht seinal, kapi/sektsiooni külg või kapiukse sisekülge (mida laps võib ja saab ise lahti teha);
  • vali loovalt kinnitamise viis (nt kahepoolne teip, liim, kapi uksele saab ka nööriga kinnitada);
  • anna lapsele kätte väikesemõõduline pall (vilditud pallike, ping-pong pall, või paberist kortsutatud kera).

Kui pall veereb raskesti ligipääsetavasse kohtadesse, siis võib rulli asukoha alla asetada nt kausi.

Rätik nagisse

  • leia kleebitavale nagile mängunurka/mänguasjadekapi ukse sisekülge koht;
  • anna lapsele paraja suurusega rätik/lapike, millel on aas;
  • näita lapsele ette, kuidas riputad rätiku nagi otsa ning harjutamine võib alata;

Pesu kuivama

  • vea parajal kõrgusel nöör kuhugi mängunurka või lapsele tegeluseks sobivasse kohta;
  • veendu, et nööri tõmmates, midagi ümber ei kukuks;
  • leia taskurätikud, väiksemad riideesemed, mida laps saab nöörile asetamiseks kasutada;
  • võib lisada ka kausi pesulõksudega (olenevalt vanusest, kui laps tuleb juba toime või oskab harjutada)

Vean järgi ja kolistan

Lastele ikka meeldib erinevaid hääli ja helisi kuulata ning veel rohkem hoopis ise neid tekitada.

  • võta pehme nöör (nt. paksem lõng);
  • tee aas mugavamaks kinnihoidmiseks;
  • leia erinevaid asju, mida saab siduda nööri külge ning mis teeksid enda järel lohistades huvitavat kolinat või häält; peaasi, et esemed oleks purunemiskindlad. Nt. mõni ratastel mänguasi, peotäis kastaneid kaanega topsis, üllatusmuna, millesse on peidetud väikesed kivikesed, väike riidekotike, milles on 5-6 väikest lusikat.

Minu pisitütar jalutas väga uhkelt mööda tuba kolistades erinevaid asju enda järgi. Ja see mäng kestis tunduvalt kauem, kui ma arvata oskasin. See mäng pakkus huvi ka järgmistel päevadel.

Tegelusraamat

Veel üks tore tegelus, mis kestab aastaid. Nõuab pikemat ettevalmistamist ja nobedaid näppe 🙂