Kes on M∞na?

Elust & huvidest

Mäletan, kuidas 10-nda klassi lõpus pidid kõik meie klassi õpilased kirjutama paberile oma tuleviku ametite Top 5.

Minul sai täidetud esimesed Top 3. Juba põhikooli lõpus suureks igatsuseks ja unistuseks kujunenud roll ilutses minu Top nr.1 taga – Emaks olemine.

See unistus ei saanud mu igapäevaseks teadlikuks suunaks, kuhu liikuda. Vastupidi! Unustasin paberi, kuhu olin selle kirjutanud ning tuimestavate tuupimistega ununes ka unistus. Aga õnneks elu teab, millest me unistame ja annab selle täitumisel oma panuse. 🙂  Kaks aastat peale unistuse tindiga paberile panemist oli 3 kuud sünnituseni.

Nüüdseks olen koos elukaaslase Vaikoga ilmale toonud 4 last: esimene tütar (12a), poeg (9a) ja teine tütar (5a) ja teine poeg (1,5a). Austusega laste privaatsusruumile, ma nende nimesi ei avalda, kuid jagan hetki nende elust, mida nad soovivad jagada.

Jah, armastan olla ema ja naine. Armastan end väljendada läbi tantsu, uurida looduse ja elu saladusi.

 

M∞na & poeg

Elu & lapsed

Ma mõistan, et elu ei ole eilses ega homses, vaid just siin ja praegu, kus ma hingan ja olen. Kuid endiselt leidub hetki, kus igapäevane virr-varr pimestab, tuimestab ja märkamatult lohisen rutiiniga kaasa, võtmata endale aega lihtsalt olla – hingata sisse ja välja, jäädes ainult sellele tegevusele keskenduma. Nii juhtub üldiselt siis, kui unustan jääda enda keskmesse jälgimaks, mis just sellel hetkel toimub: õues, toas, kellegi kehakeeles, näoilmes, hääletoonis või hoopis, kõige olulisemas – minus endas!

Minu jaoks kõige ehedamad hetked on need, mis toovad mu kõik tajud kohale märkamisse ja keskenduma ühel asjale jäägitult, andudes just ja ainult sellele, mis hetkes on. 

Kui taban midagi ehedat, üdini siirast, siis tundub nagu värvid omandavad erksamad toonid ja nähtu detailsus selgineb – hetked muutuvad elavaks!

 

Vanema tütrega

Lapsed, oma vaimu ja loomu erksusega, meenutavad olema teadlikult hetkes. Nad õpetavad eeskujuga nägema iga situatsiooni, kui esmakordselt asetleidvat: uurima teraselt ja uudishimulikult nagu laps; lakkamatult küsimusi esitades isegi, kui kellegi versiooni vastusest olen juba kuulnud.

Lapsevanemana on mu püüd alati armastavalt suhelda oma lastega, toetada nende kasvamist, ennetada konflikte või lahendada neid rahumeelselt – suhtudes teineteisesse hoolivalt. Ja ma ei arva, et see alati lihtne on!

Minu jaoks on teadlikuks lapsevanemaks olemine kui retk iseendasse eesmärgiga avardada teadmisi ja laiendada oma võimete piire. Ja, et kogu võlu ja ilu säiliks, pean meeles, et retke eesmärk seisneb teekonnas endas, mitte sihtpunktis. Vastasel korral oleks tihti tunne nagu sihtpunkt on kättesaamatu ja teekonda ennast ei oskakski enam nautida. Sest just siis, kui mul tekib tunne, et ma juba kohanen ning hakkan harjuma teeraja iseärasustega, leian end taas teelahkmel igas suunas tundmatus ja midagi uut. Sellel teekonnal juhatavateks teeviitadeks ja südamehääle väljenduseks on minu jaoks lapsed.

Minu teised huvid

TantsSONY DSC

Mulle on alati hingelähedane olnud tantsimine. See on minu jaoks kui liikuv meditatsioon, kus toimub pilguheit iseendasse. Lastes vabalt oma kehal liikuda vabastan pingeid ja jäikust mitte ainult füüsilisest kehast, vaid ka mõttemaailmast ning nii vabastab mind tants kuhjunud “prahist”.

Inimvõimed

Olen arvamusel, et inimvõimetel ei ole piire, kui on jäetud vabadus kujutlusvõime ja usule.

Mind paelub käed-peal või tahte/mõtte väel tervendamine. Olen üle 15 aasta lugenud selle teemalisi raamatuid, käinud seminaridel ja koolitustel erinevate tervendus meetodite tundmaõppimiseks ja uurimiseks.

Kõigest lähtuvalt on mul kujunenud oma arusaam, mida tervendamine/vabanemine tähendab ja kuidas see toimib. Tulemusena kombineerin erinevaid võtteid, tunnetust, jäämaks avatuks kanaliks, millele iganes suurem intelligents näeb vajalikuks edastada. Olgu selleks informatsioon/energia/valgus/armastus, mis omakorda toetab inimese olemuse vabanemist – esilekerkimist. Lühidalt, mulle meeldib toetada inimesi jõudma tagasi iseendasse – avastamaks oma tõeline väekus ja loomejõud.

Kui me laseme endil olla iseenda tõeline essents, siis kõik, mis me enda osana ei taha tunnistada (haigused, valeusud, ego) hakkavad lahustuma – tõuseme iseenda terviklikkuse seisundisse ja mõistame, et lubades endal olla ainult valgus, saavad selleks ka kõik meie osad.

Kõigest kõige olulisemaks pean suhet loodusega – siit saab alguse kõige loodu ja iseenda mõistmine. Olen arvamusel, et erinevad tehnikad ja meetodid on head hüppelauaks, et meenutada, et tegelikud vastused ja vägi peitub meie sees. Ohtlik on mingisse tehnikasse, praktikasse nö kinni jääda lootes, et see meid “vaimsemaks” muudab. Vaimsus on olemine igal sammul enda päevas, milles on ülim kaastunne ja väärikas alandlikkus. Meie vägi on alati meile kättesaadav ning me ei pea sellele ligipääsu millestki sõltuma panema.

 

 

Bitnami