Päris mänguasjade järg

veebruar 9, 2016 1 Permalink 3

M

änguasjakapis toimunud muutus on eelkõige toonud avastamisrõõmu uute mänguasjade leidmisel ja palju lennukaid ideid, mida põnevat annab teha olemasolevate mänguasjadega.

Lisasin ka pilte erinevatest tegevustest, mängudest, mida lapsed on harrastama hakanud – üldiselt kõik nende endi välja mõeldud.

Täheldasin ka seda, kuidas laps jõudes kuskile nö nullpunkti – “mul ei ole midagi enam teha” või “ma ei oska enam midagi mängida”, “mul on igav” mõtte juures, siiski lõpuks mingi tegevuse endale “leiutas”. 🙂

Kõik päris esialgse plaani juurde siiski ei jäänud. Näiteks on endiselt meie kodus legokast, mida aeg-ajalt kasutusse võeti. Nüüdseks on ka see siiski seisma jäänud.

Vanem tütar on käinud Sõbralt Sõbrale poes endale vahvaid tegelasi leidmas: nt. pildil sinise-kollases rahvarõivastes väike puunukk maksis 0.40€, mille üle on ta siiani väga vaimustuses. Kommenteeris seda nukku selliselt: “Kui ma seda nukku vaatan, siis mul tekib kohe selline pilt, kuidas selline naine talus toimetab või millised on ta tööd ja kodu. Selline päris tunne. Ta on nii päris inimese moodi. Mõtlen, kuidas ta rätiku pähe seob ja muud sellist.”

See kommentaar võtab hästi kokku olulise eesmärgi mängu juures: “Tekitada lapses kujutluspilte, mis oleksid võimalikult elulähedased ja samas inspireeriksid mänglevalt juurde kujutlema.”

Pilte on ka nukkudest, mis on ise õmmeldud, heegeldatud või meisterdatud mitme aasta vältel. Roosa-lilla triibulise kleidiga nuku õmbles vanem tüdruk (too hetk vanuses 7a) pisemale tütrele kingituseks – ja täitsa ise sai hakkama (silmi aitasin mina teha).

Pulga otsa kinnitatud palli ja kangaga ümbritsetud pruutpaari tegin ma ise lastele. Täpilise kleidiga pulga otsas nukk on vanema tütre tehtud. (Valmistamisel 8 aastane.)

Mänguasjadekastis toimunud muutus annab tunda ka poes käikudel: mänguasjade osakonnas on kohe mingid riiulid, mida saab lihtsalt vahele jätta – nii mõnus. Tihti seatakse sammud kohe meisterduseks ja käsitööks vajaminevate asjade juurde. Isegi poeg on soovinud, et läheksime poodi talle lõnga valima. See võib muidugi tuleneda ka sellest, et nüüdseks on ta esimese klassi õpilasena kudumise ladusalt selgeks saanud ning koob endale flöödikotti.

Mänguasjade asemele on kapp täienenud järgmiste esemetega: oksad, kivid, kristallid, klaas- ja savikuulid ning käsitöövilt, millest on mõlemad meisterdanud kotte, nukke, loomakesi jt. esemeid. Lisaks Jenga, kaardi- ja lauamängud. Jenga klotsidest, klaaskuulikestest ja kristallidest mõtles poeg välja täpsust, osavust nõudva mängu, mida saab lihtsasti erineva vanusele kohandada (vt. pilte).

Ühel päeval leidsin, et sametiga kaetud kaane peale oli poeg teinud erinevate värvi ja kujuga klaaskuulidest ja kristallidest mandalite moodi pilte.

Vähemalt nädal kestis mäng, mille lapsed seadsid enda toa põrandale ning kus koos mängimist mõlemad vanemad lapsed põnevusega ootasid. Peale koolipäevi kadusid nad sinna kauemaks kui tund. Oli kuulda, et mäng seisnes teineteisel külas kämises, sünnipäevade tähistamises, koos ringreiside ettevalmistamises ja teostamises.  (Pildil kaks eraldi asetsevat puidust vidinatega elamut.) Selliseid mänge tehakse ka päris palju – kõiki pildile pole püüdnud.

Viimase aja kõige põnevamaks objektiks on kujunenud ka raamat Linnulaul, kus on 150 linnuliiki ja nende häälitsused. Samast sarjast on väga hea ka Loomahääled. Mõnel õhtul pannakse linnulaulud uinumise taustaks kõlama.

Suurendada tuli ka joonistuspaberite hulka. Kuigi joonistamine oli populaarne ka enne,  tundub mulle, et seda tehakse nüüd veelgi rohkem. Aga võin ka eksida. Vanemad lapsed on hakanud hoogsalt laste ristsõnu lahendama ja pisem (2a) paneb samal ajal laua ääres isesesvalt 4+ vanusele mõeldud puslesi kokku.

Kelle lapsele meedlib värvida, siis ka täiskavanutele mõeldud värviraamatud (mandalad ja väga detailsed looduspildid) on väga mõnus ajaviide, mis lastele meeldib. Lisaks saab seda kasutada ühistegevusena, kus koos lapsega kõrvuti paiknevaid lehekülgi värvida. Kes ei soovi poest seda soetada, võib leida ka google search-iga värvipilte, et need ise kodus välja printida. (Otsingusõnaks “coloring pictures for adults“)

Üldiselt saan tõdeda, et vabaaja veetmises on oluliseks saanud mingis vormis käeline tegevus, mille vältel midagi valmib. Selline tegevus arendab peenmotoorikat, loovust, keskendumisvõimet, tahtejõudu, sihikindlust, algatusvõimet jpm. Sama tähtsal kohal on erinevate tegevuste ja mängude mängimine õues.

Ka laste mõttemaalimas tegin huvitavaid tähelepanekuid, sellest aga pikemalt teistes postitustes.

Paljudest mänguasjadest annab ülevaate pildimaterjal.

Postitusega seotud Päris mänguasjad

3
1 kommentaar
  • Lethe
    veebruar 10, 2016

    Meil on see mänguasjade valik olnud päris algusest peale teadlikult vähene, lihtne ja looduslik. (Plastikust on vaid õues liivakastis mõned autod ja traktorid). Väike muutus toimus nüüd sel aastal, kui vanem poeg läks kooli ja talle sünnipäevaks klassikaaslaste poolt legosid kingiti. Need on nüüd ka kõige selle puidu ja villa ja siidi seas 🙂

Jäta kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga


Bitnami